Kuigi Eestisse jõuab Vene päritolu mineraalväetisi vaid marginaalses koguses, on nende osakaal Euroopa Liidu turul jätkuvalt märkimisväärne.

2024 aastal moodustasid Vene väetised hinnanguliselt 44% * kogu EL-i mineraalväetiste impordist, mis tähendab olulist kasvu võrreldes 2023. aastaga, mil see osakaal oli umbes 36% *. Sellest võib järeldada, et hoolimata poliitilistest pingetest ja sanktsioonidest, sõltub Euroopa põllumajandussektor endiselt tugevalt Vene päritolu väetistest.

Tollimaksud tõstavad väetiste hinda

Euroopa Komisjon on astunud samme, et piirata Vene väetiste konkurentsieelist, kehtestades järk-järgult suurenevad lisa tollimaksud (varem oli see 6,5% ja see kehtib edasi).

Alates 1. juulist 2025 rakendatakse Vene lämmastikväetistele lisatollimaks suuruses 40 eurot tonni kohta. Järgnevate aastate jooksul suureneb: maks järk-järgult:

60 eurot/tonn alates juulist 2026,

80 eurot/tonn alates juulist 2027,

ja 315 eurot/tonn alates juulist 2028 (piirmäär).

Samalaadne tõus kehtib ka liitväetistele:

1. juulist 2025 rakendatakse spetsiifiline tollimaks 45 eurot tonni kohta,

2026 aastal tõuseb see 70 euroni,

2027 aastal 95 euroni,

ning 2028. aastal jõuab 430 euroni tonni kohta.

Mida see tähendab põllumajandusele?

Tõusvad tollimaksud tõstavad paratamatult kogu väetiste turu hindu. Kuna Vene väetised on olnud seni paljuski odavama hinnaklassi esindajad, siis nende odavuse kadumine võib kaasa tuua hinnatõusu ka Euroopa tootjatelt ja alternatiivsetelt tarnijatelt. Euroopa-sisesed hinnatõusud jõuavad kindlasti kaudselt ka siinse tootjani, hoolimata sellest, et Eestis vene väetise osakaal olematu.

Ega seda Vene sõjamasinat ei tahagi toetada, aga samas on kurb see, et Euroopa väetisetootjad ei jäta selle pärast hindu tõstmata kui selleks võimalus tekib, konkurents turul väheneb. Väetisetootjate kasumid lähevad lihtsalt suuremaks. Eelmisel aastal oli maagaasi hind umbes sama mis praegu, aga väetise hinnad on 30…40 eur kallimad.

*Vene väetiste täpseid impordi koguseid on määrata väga keeruline ja need koguste numbrid on kaudselt arvutatud. Lisaks ei ole siin arvestatud Valgevene väetistega, milledele rakenduvad ka samad lisatollid.